Käesolev jutt «Kõrgrõhk» on ilmunud Nõukogude-Vene kirjanduslikus almanahhis «Kahekümne esimene aasta» ja on näide värskemast vene jutukirjandusest (arv «kahekümne esimene» tähendab siin vene «revolutsioonikalendri» aastaid, tegeliku kalendriaastana vastab sellele 1938, millal teos ongi ilmunud). Solovjov osutub ladusaks vestjaks ja osavaks sündmustikupunujaks. Jutus kujutatakse nõukogude lihtsaid, väikesi inimesi töös, kusjuures töömasinate, töövõtete, töörütmi ja -paatose kirjeldamisele pühendatakse kaugelt suuremat huvi kui mujal maades viisiks. Vähem tähelepanu leiab seetõttu hingeelu kujutus, kusjuures parimat saavutatakse sel alal humoristlikus laadis. Iseloomud on joonistatud lapidaarselt – must-valge tehnikas; erilise soojusega suhtub autor noorusesse ja omab head silma ka loodusliku ümbruse kirjeldamiseks. Jutt on hea näide nõukogude praegusest kirjandusest ja ka sealse elu tutvustajana lugejaskonna silmaringi avardav.