1943. aastal peetud kõnelustes õpilastega jagab Gurdžijev otsijaile kannatlikult näpunäiteid, kuidas saada inimeseks ilma jutumärkideta. Õpetaja on andnud korralduse tulevaste põlvede huvides kohtumised käsikirjaliselt protokollida. Lisaks õpetusele joonistub lugeja ees ka ekstsentrikust õpetaja osaline portree, millele lisavad värvikaid detaile kursustel osalejad – esoteerikahuvilised arstid, orientalistid, kirjanikud, hilisemad psühhoanalüütikud ja paljud teised.

Georgi Gurdžijev (1866/1877–1949) oli armeenia-kreeka päritolu müstik, filosoof ja „antropoloog“. Tema õpetuse nurgakiviks on, et inimesel pole iseenda kallal töötamata püsivat raskuskeset. Sestap on ta teo- ja otsustusvõimetu „tühi koht“, viibib otsekui kataleptilises unes – lükata ja tõmmata välistele stiimulitele nagu grupimõtlemine ning ihulised impulsid.