Tartu sajanditetagust ilu on ülistanud paljud Emajõe linna külastanud reisimehed. Käesolev, Academia Gustaviana üliõpilase J. Risingh'u peetud ajalooline kõne on ainulaadne Tartu kirjalike mälestusmärkide hulgas. Vaatamata 17. sajandi akadeemilistele kõnedele tüüpilisele poeetilisele stiilile väärivad nii kõne ise kui ka rektor Ludeniuse sissejuhatus sellele tähelepanu kui ajaloolised tekstid. Tähelepaneliku ja uudishimuliku üliõpilase sõnadesse jäädvustatud pilt Tartust on unikaalne, sest tollasest Tartust on tänapäeval jäänud üksnes mõned varemed.