Raamat mehest, kes sai Rüütliristi tammelehtedega sõja viimasel päeval

See raamat on Alfons Rebase elulugu mälestuste ja sadade kirjapanekute kokkuvõttena.

1908. aastal sündinud Alfons Rebane sai 1926. aastal Eesti armee ohvitseriks. Pärast saksa vägede sissemarssi astus ta 1. 9. 1941. aastal Wehrmachti, juhtis kompaniid ja 1943-ndast aastast majorina Eesti pataljoni. Kui venelaste suurrünnaku algus jaanuaris 1944 ohustas Saksa fronti Gatšino lähistel, asus Rebane oma pataljoniga isiklikul initsiatiivil rünnakule ja hävitas vene ründajad. Selle otsustava teo eest autasustati teda esimese eestlasena 23. veebruaril 1944. aastal Rüütliristiga. 1944. aasta suvel võeti ka Rebane relva-SS-i üle ja liideti oma pataljoniga SS-i 20. relva-grenaderidiviisiga, kus ta käsutas 46-ndat grenaderirügementi. Jaanuaris 1945 piirati ta diviis Sileesias vastase ülekaalukate tankivägede poolt sisse. Läbimurdekatsel langes diviisikomandör, kuid Rebane võttis juhtimise üle ja tema eestvedamisel õnnestus saksa vägedeni jõuda. Märtsis 1945. a. oobersti auastme saanud Rebast autasustati 9. mail 1945. a. tammelehtedega Rüütliristi juurde. Pärast sõda elas ta kümmekond aastat Inglismaal, pöördus siis Saksamaale tagasi, kus suri parandamatu haiguse tagajärjel 8. märtsil 1976.