Tema rohked kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. 1841. aastal said need üldpealkirjaks "Inimlik komöödia" mis oli nn. ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel ehk jõgiromaan. Balzac oli erakordselt viljakas kirjanik. 1832. aastal, kirjutades romaani "Kolmekümne-aastane naine", tutvus ta kirjateel oma tulevase abikaasaga Ewelina Hanskaga. Honoré de Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis nendest 90 teost. "Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: "Kommete etüüdid", "Filosoofilised etüüdid" ja "Analüütilised etüüdid".