Ajalooline tetraloogia koosnes kolmest tragöödiast ja ühest saatürmängust, mida esitati Dionysose pidustustel neid järjest mängides. «Iga tragöödiaautor pidi esitama kolm näidendit, kas siis triloogia ühel teemal või kolm eri näidendit omavahel seotud teemadel, neile lisaks veel saatüridraama, millest on vähe teada. Viimane oli ilmselt nilbe koomiline kommentaar peateemale... (Phyllis Hartnoll «Lühike teatriajalugu», lk 12) Jüri Kaldmaa «Kolmainsuse» puhul oleks tragöödiateks «Surnud liblikate tants», «Delirium tremens», «Askeet ja Libu» ning saatürmänguks «Kolmkõla(d)», mis peab leevendama kolmest esimesest tingitud ängistust ja masendust. Kõik klapib. Autor on jõudnud Teatri Alglätteni.