Proua de Saint Fulgent, lesk, kahe lapse ema, on intelligentsuse ja laia silmaringi tõttu kirjastuse hinnatud töötaja. Ühel päeval läheb ta oma arsti juurde murega, et on saanud tänutäheks eelmise õhtu eest kimbu kollaseid iiriseid, aga ta ise on kindel, et oli terve õhtu üksi kodus. Sellele episoodile hakkavad järgnema üha uued kummalised lood, kuni ta raviarst võtab appi psühhiaatri, kes ütleb: „Teie, üldarstid, lähtute oma töös räägitust, mina, psühhiaater, mitteräägitust.“

Tegelikult vangub proua de Saint Fulgent mälestuste koorma all, mida ta on oma alateadvuses maha surunud: abikaasa enesetapp pärast tema juhitud kirjastuse pankrotti, isa hirmsad teod Teise maailmasõja ajal, ema, kes tema õe surnuks kägistas ... Psühhiaatri abiga algab pikk alateadvuslike protsesside analüüs, et tuua proua de Saint Fulgenti mällu tagasi teadvusest tõrjutud valusad mälestused ja ta siis neist raviseansi ajal hüpnoosi all lõplikult vabastada.