Soome kirjandusklassiku mõtteterad ja elujuhised keskenduvad üksildusele ja igatsusele, kuid nendest ei puudu ka usk tulevikku. Autor ise on öelnud: „Mõtteterad ei pruugi olla mõtlemine. Need võivad olla iseenese meelelahutus. Ehk vaid järg hällilauludele.“