Luulekogu

Õnnelik IV

Oleme maailmamered, õnn ega õnneta olek

pole meie mure. Kõik on vastus,

kui nüüd teaks ka küsimust. Elu kui säherdune

kuidagi tärkas meis, lähtus, levis,

vaevalt et tagasi pöördub: leidnud

omad isekad teed,

kandub teadmata kuhu.

Kõik on vastus, kui nüüd teaks ka küsimust.