Ekstsentriline prosaist ja luuletaja Stanislaus Eric Stenbock (1860-1895) pakub siinmail huvi ennekõike seotuse tõttu Eestiga, täpsemalt Kolga mõisaga, ehkki suurema osa oma lühikesest elust veetis ta võõrsil, iseäranis Inglismaal, kus tutvus ja lävis mitme väljapaistva kultuuritegelasega. Täpsemalt saab Stenbocki elukäigu kohta lugeda John Adlardi raamatust «Stenbock, Yeats ja üheksakümnendad», Ulmus Domini 2019. Sama kirjastus andis 2020. a. välja ka valiku Stenbocki jutustusi «Hingelaps ja teisi jutte», tänu millele saame aimu tema proosa temaatikast ja stiilist.

Eric Stenbocki luulest on eesti keeles olemas üks terviknäide, sonett «Nõmmeveski joa ääres» (kogumikus «Stenbock, Yeats ja üheksakümnendad»), samas elulooraamatus on ka mõned luulekatked. Nüüd on siis järg jõudnud tema kolme luulekogu kätte.

Esimene kogu «Armastus, uni ja unenäod» on ennekõike noore mehe lembeluule.

Teine luulekogu «Mürt, ruut ja küpress» on juba keerukamas võtmes. Palju on sonette, millest ongi kujunenud üks Stenbocki lemmikvorme.

Kolmas kogu «Surma vari» sisaldab samuti terve hulga sonette, en selles on ka muusikateostega sobitatud luulet. Silma torkab Piibli kirjakohtade kasutamine.