KÜPSE RUKKI AEGU

Oi rukist, rukist! Küpset rukist!

Põld nagu tõusuaegne meri

on katnud muistsed talupiirid

ja varemete kivinukid.

Läks autokoorem uudseteri,

lõhn järel leivast ning bensiinist.

Siis miski soojaks kütab hinge

ja helisedes valla puhkeb,

lööb laulu nagu kõrgepinge

mitmes pikas juhtmes.