Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites kolmes köites. Töö kunstiteoreetiliseks põhihuviks on Juri Lotmani retoorikakontseptsiooni ülekanne sõnakunsti vallast kujutavkunsti valda, kunstiajalooliseks peaaineseks aga ajalooliste klassitsismikaanonite (Polykleitos, Pheidias, Raffael, Poussin, Winckelmann, David, Hildebrand) eritelu nende kesksete esteetikakategooriate järgi. Eraldi peatükid on pühendatud XX sajandi klassitsismide – natsionaalsotsialistliku riigikunsti ja sotsialistliku realismi käsitlusele. Teos on kasutatav õpiku, antoloogia, käsiraamatuna