Romaan

Kaarnamäe Joosep lõpetas sel päeval töö varemini. Niitis rukkipõllul mehe kombel ja õhtu lähenedes lõi äkki löe otseti põllupeenrasse, raputas varrukaist ja kaelalt rohuseemned ja pööras põllule selja.

Võõrasema Johanna luuras altkulmu Joosepi poole ja kui veendus, et poisil on töölt lahkumise nõu, ütles ta poolkuuldavalt, kuid selge rahulolematusega:

– Noh, kas jälle händ seljas? Minemas? …