Kaarel R. Pusta põrm puhkab 1964. a. saadik Hispaania mullas. Sellele maale saabus ta aastal 1920 Eesti Vabariigi esindajana Rahvasteliidu juures. Kaheksa aastat hiljem, 1928, esitas Kaarel R. Pusta Hispaania kuningale Alfonsole oma akrediteerimiskirja Eesti saadikuna Madriidis.

Kui Eesti riik oli olnud juba kaksteist aastat okupeeritud, saabus minister Pusta Ameerika Ühendriikidest Euroopasse 1952 ja tal läks korda uuendada oma asendit Pariisis ja Madriidis Eesti esindajana, millisena ta toimis oma surmani 81. eluaastas.

Käesolev teos on Kaarel R. Pusta oma käega kirjutatud päevik, mis avaldatakse muutmatul kujul.

Ajal, mil Vabadussõjalaste Liit kavatses Eestis võimuhaaramist, oli K. R. Pusta Eesti Vabariigi saadikuks Rootsis. Detsembris 1935. a. kutsuti ta välisministeeriumi, nagu see aeg-ajalt nõupidamise otstarbel tavaks on, eriti aga tähtsate sündmuste puhul. Endastmõistetavalt ja paha aimamata järgnes K. R. Pusta kojukutsele, kuid Tallinna saabudes vangistati ta ootamatult talle endale ja kõigile, kes teda tundsid, ning rauduskäsi viidi ta Vanasse Patareisse. Hiljem selgus, et vabadussõjalaste võimuletuleku puhuks nende poolt koostatud valitsuse nimekirjas leidus K. R. Pusta nimi välisministrina, ilma et ta ise oleks olnud sellest teadlik.