Vladimir Megre viies raamat sarjast “Venemaa helisevad seedrid” võrdleb ilmekalt meie tegelikkust selle võimalikkusega, mis jõuaks meieni siis, kui Jumala pojad ja tütred hakkaksid mõtestama oma ülesannet Maa peal.

Religioonid tulevad ja lähevad, lähevad koos oma pühakodade ja filosoofiatega. Vesi on olemas maailma loomisest peale, nagu meiegi. Meie koosneme samuti suures osas veest.

Looja on andnud igaühele kõik algusest peale, igaühel on hinges algusest peale tõde olemas, kinnitab Anastasia. Ja sama lugu on ka meie sünnimaaga – me kanname teda hinges, kuni leiame võimaluse ta uuesti Maa peale luua.

Lugeja võib selle raamatu kaudu avada endas uusi lootustandvaid horisonte: kuidas meie Isa tegelikult ja juba käesoleval momendil kohut peab, kes suunab meie elus juhuseid ning kuidas luua iseenda ja oma armsama jaoks õnnelikku lõpmatust. Sest elu astub järjekestvalt oma õigustesse.