Eesti lastekirjanduse klassiku Manivald Kesamaa luulevormis lugu meie igapäevasest leivast. Kes selle loo läbi loeb, saab teada, kes ja kuidas peavad töötama, et laual oleks värske, lõhnav ja krõbeda koorikuga leib ning sai. Raamat sobib klassijuhatajale temaatilise tunni läbiviimiseks. Pildid joonistanud Karin Geimonen.

-

Raamatu väljaandmist toetas Eesti Leivaliit.

-

Head on saiad keerulised,

saiad sikusarvelised,

pealt mis suhkruga on koos,

sees kus läigib magus moos.

Rõõmustab see kõiki meid,

kui on laual värske leib.

Koolist tulles hea on isu,

kuis nüüd lõhnab leivasisu!

Koorik on nii krõbe tal,

krõmpsub hästi hamba all.

Aga kes teist tunneb meest,

keda kiita leiva eest?

Ükski laps ei lähe segi:

“Pagar! Pagar leiva tegi!

Ta on vaevanägija,

küpse kaku tegija.

Milleks aega viita -

lähme teda kiitma!”

Pagar töötab, tainast mätsib,

tõukab ahju leivapätsid.

Kuklasse siis lükkab mütsi.

“Kas teen mina leiba üksi?

Kullakesed, eh-eh-ee -

ega mina jahu tee!