Kasvatus on inimese looming olukordade valitsemiseks, stiihia vältimiseks, noore sugupõlve sellesse ilma sisse juhatamiseks. Ta on looming, mille eest on põhjust kanda hoolt, sest ebasoodsates aja vaimu trendides kipub kasvatus kaduma. Küll aga mitte sund, võim ja manipulatsioon, millega kasvatust on ekslikult samastatud.

Kõige laiemas mõttes on kasvatus hoolimine sellest, et jätkuksid kultuur ja inimlik olemine. Mida oleme selle nimel (õigesti-valesti) teinud, mida selle nimel teha tuleb ning millest see kõik sõltub, need on sajandeid kestnud kasvatusarutelude aineks.

Raamatus kohtab lugeja mõningaid püüdmisi mõista seda keerukat, kaunist ja kadumisohus maailma.