Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, nende inglihääl ja virtuoossus lummasid kuulajaid, nende ebamäärane seksuaalsus äratas huvi, laulsid nad siis ooperilaval või kirikus.

Nende pärast võitlesid ka kroonitud pead. Oma eluõhtul pidid kastraadid, need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid veetma aega üksilduses...

Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Kõige kauem laulsid nad Vatikanis Sixtuse kabelis, ehkki paavstid olid juba ammu keelanud poisikeste kastreerimise. Viimase kastraatlaulja juba vananevat häält õnnestus XX sajandi alguses ka jäädvustada, ometi peidab see muusika valdkond endas palju saladusi.