Vähe on inimesi, kes pole kasakatest midagi kuulnud.

Lääne-Euroopas valitseb nende suhtes romantiline ettekujutus. Vaimusilma ette kerkib nägemus osavatest ratsanikest, kes on ehitud padrunivööde ja karvamütsidega ning relvastatud saablitega, galopeerimas üle Venemaa tolmuste või lumiste steppide. Nende vaprust ja bravuuri peetakse millekski selliseks, mis kaasneb vaba hingega.

Teistes Euroopa ja Aasia piirkondades on aga ülekaalus hoopis süngem kujutlus. Kaugel sellest, et kasakat nähtaks seal vaba ja sõltumatu hingena, pigem on ta palgaandja jõhker tööriist -- olgu see siis kas mässaja, tsaar või komissar.

Ajalugu kinnitab mõlemat nägemust. Kasakad on tõestanud, et nad on relv, mis võib pöörduda oma käsitseja vastu.

Kuidas see on juhtunud, ongi selle raamatu teema.

Sisukord:

Proloog: Võõrad pargis

Sissejuhatus: Kes on kasakad?

Ivan Julm leiab ebatõenäolise liitlase

Esimesed sammud Siberisse

Boriss Godunov ja segaduste aeg

Kasakad türklaste vastu

Stenka Razin - Volga piraat

Mazepa ja Peeter Suur

Katariina Suur ja Pugatšov

Kasakad ja Napoleoni sissetung Venemaale

Kaukaasia vallutamine

Kasakad ja «Suur mäng»

Kasakad revolutsiooni ajal - mõõk pöördub kasutaja vastu

Kasakad Teises maailmasõjas - deserteerimine ja reetmine

Postkommunistlik kasakluse taassünd

Valik kirjandust