Ants Laikmaa (1866-1942) oli esimene eesti kunstnik, kes ennast täie teadvusega rakendas eesti kunstikultuuri loomisele ning uue kunstnikepõlve kasvatamisele. Tema kohta öeldi ka eesti kunstnike isa ja vanaisa. Nimetame siinkohal vaid mõned Laikmaa õpilased Aleksander Uurits, Aleksander Tassa, Nikolai Triik, Paul Burman, Oskar Kallis, Märt Laarmann, Kuno Veeber, Voldemar Vaga, Johannes Võerahansu. 1929 valiti Laikmaa Tartu Ülikooli filosoofia-audoktoriks. Laikmaa oli ka Eesti looduskaitse rajaja.

Raamatus on üheksa peatükki:

Laikmaa enda kirjutatud curriculum vitae

I Düsseldorfis kunsti õppimas

II Maailmanäitusele Pariisi

III Kunsti seletamine eesti rahvale

IV Ants Laikmaa ateljeekool

V Eesti Kunstiselts

VI Mehine rahvuslane

VII Põline põhi

VIII Märkmeid elust

Iga peatüki ees on Laikmaa teose reproduktsioon.

Raamatus on ka lugu sellest, kuidas tänu Laikmaale ja õieti tänu tema pastellile sai Marie Underist luuletaja.