Raamatus ei lahata detailselt ülimalt salajast, riskantset, täis ohtusid Seltsimees Majori KGB operatiivtöod, ei nimeta tema teenistusobjektide nimesid, olgu need sis Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tart Riklik Ulikool, Kultuuriministeerium, Haridusministeerium ja teised enam ohtlikud rahvavaenulikud objektid. Ei tooda ära ka agentide perekonnanimesid, keda Seltsimees Major värbas.

Vöib-olla ehk mönikord tuuakse ära agendinimi voi pseudonüüm - onu Vasja, spioon Ivan, Paadunud Kommunisti Järglane….. Ei margita ära ka Balti jaama vagunisaatja nime, kellelt Seltsimees Major tripperi sal. Samas tuakse esile rida seltsimehi, kellega koos Seltsimees Major töôtas, kellega oli lähedalt tuttav vöi kellega koos viina jöi, näiteks Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimesed sekretärid Ivan Käbin ja Karl Vaino ning Eesti NSV Ulemnöukogu Presidium esimees Artur Vader.

Samuti peatub raamatu autor Seltsimees Majori köige meeldeiäävamatel juhtumitel - Viru hotellis litsides käimised ja mud kohtumised huvitavate inimestega.