Konstantin Simonov sündis 1915. a. Petrogradis. Kirjandusse tuli 1934. a. luuletustega. Suure Isamaasõja aastail oli ta ajalehe «Krasnaja Zvezda» korrespondent. Esimesil sõja-aastail viljeles ta peamiselt armastusluulet, seejärel kirjutas näidendeid ja filmistsenaariume. Koos Nõukogude armee väeosadega viibis ta Rumeenias, Bulgaarias, Jugoslaavias, Poolas, Saksamaal ja nägi viimaseid lahinguid Berliinis. Peale sõda ilmusid romaanid «Relvavennad», «Elavad ja surnud», «Sõduriks ei sünnita», «Viimane suvi» ning «Sõja mitmepalgelisi päevi».