Teaduslike tõekspidamiste konfliktid, teaduse draamad on olnud Veniamln Kaverini teoste korduvateks teemadeks. Ka romaanis «Kaksikportree» vastandab Kaverin teravdatud kujul kaht teadlastüüpi, kaht printsiipi teaduses. Kui laagrist vabanenud bioloog Ostrogradski kehastab jäägitut tõearmastust, isetut andumust teadusele, võitlust teaduse enda edusammude eest, siis tema kolleeg Snegirjov on puhtakujuline karjerist, pseudoteadlane, kelle edu põhineb konjunktuuri kasutamisel ning alatuil intriigidel. Romaanis on vaatlemisele võetud isikukultuse murdumise periood, kus vana positsioonid on veel tugevad, hirm ja inerts kammitseb inimest, võitlus uue eest nõuab vankumatut veendumust ning mehisust. Autor, kes ka ise on romaani tegelasi, ütleb lõpetuseks, et möödunu sügavama lahtimõtestamise, omaenese vigade ning eksisammude analüüsi juurde tahab asuda mõnes järgnevas raamatus.

-

Tõlkinud Ruth Eliaser.

-

Tiraaž 22 000.

-

Raamat sarjast Loomingu raamatukogu.