Aleviku õigused fikseeriti seisuga 1. jaanuar 1978. Polnud aga otstarbekas sealt alustada, sest ilma kahe suure omaaegse ettevõtte loota ei saa kindel olla, kas Jüri oleks kasvanud alevikuks juba 1970ndate lõpus ja kas ta piirid oleksid just sellised, nagu nad praegu on. Ajalugu uurides ja teades Oskar Raudmetsa tööd muististe otsimisel ja leidmisel, oli selge, et inimasustus on Jüris väga vana. Seega oli loomulik minna ajas tagasi nii kaugele kui võimalik ja vaadelda Jüri kihelkonna (Rae valla) saatuse kaudu ka aleviku kujunemist.

Raamatu algus on pühendatud esiajaloo mälestistele ja alates 13. sajandist juba kirjasõnale: Taani hindamisraamatule ja Jüri kiriku materjalidele. Rosenhagen (Lehmja mõis) pakub kirjalikke andmeid 17. sajandi esimesest veerandist. Raamatus on inimeste meenutusi elust-olust sovhoosis ja sellest kuidas Jüri läbi nende silmade muutunud on. Samuti on juttu Jüri aleviku tähtsamate asutuste, ühingute, klubide ajaloost, kujunemisest ja tegevusest.