Inglise kõnekäänd ütleb, et uudishimu tappis kassi. Meid ei viinud Aafrikasse uudishimu – see oli midagi enamat. Aafrika savann on see heinamaa, kus miljonite aastate eest rippus inimkonna häll. Aafrika suured rahvuspargid on nagu Noa laev, mis tänapäeva ülerahvastuvas maailmas on paljudele loomadele päästvaks pelgupaigaks. Meie tahtsime minna savanni ja ka parkidesse kohtuma nendega, kes on jätnud jälgi koos meie kaugete esivanematega.

Oleme Aafrikas kahekesi rännanud kokku üle aasta. See aasta jaguneb mitme reisi vahel kümne aasta jooksul vahemikus 2001–2011 – ajal, mil mobiililevi sealmail oli peaaegu olematu ja GPS-i kasutamine raskendatud, abiks vaid vana hea paberkaart. Sellesse raamatusse on kätketud nii meie erakordsed looduskogemused kui ka igapäevaelu koos sellega kaasnevate inimlike emotsioonidega – hirmude, rõõmude, üle- ja läbielamistega. Rohkem kui sajanditagune Aafrika-rändur Henry Morton Stanley on ütelnud, et kui tuled Aafrikast tagasi, siis pead ootama vähemalt aasta, et sellest kõnelema hakata. Nüüd siis oleme valmis kõnelema ja jagama muljeid.

See raamat on meie Aafrika essents. Meis süvenes hoiak, mida on väljendanud Washingtoni ülikooli professor David Barash: „Paljude loomade vaimne maailm on väga sarnane inimeste omaga.” Seda oleme Aafrikas ringi rännates ise kogenud. Samuti oleme kogenud, et kahekesi Mustal Mandril kottpimedas laagrilõkke ääres istudes saab ka teineteise kohta oluliselt rohkem teada kui kodus televiisori ees.

Kõike ei saa elus oma silmaga vaadata ja käega katsuda, seepärast kutsume lugejaid kaasa Aafrika reisile. Aafrika savannides, ürgmetsades ja kõrbetes näeb ja tajub palju. Selle paremaks mõistmiseks jagame lisaks kogemusele ka teadmisi. Kui sõnadest jääb väheks, aitavad kaasa rohked pildid.