Ernst Enno (1875–1934) lapsepõlv ja noorus möödusid Tartumaal Rõngu kihelkonnas Koruste külas Soosaare talus. Tema luuletajaks kujunemisel on oluline osa kodutalul Soosaarel, kus nooruk kiindus loodusesse ja rahvamuistenditesse. Esikkogus «Uued luuletused» (1909) tunnistab Enno oma kutsumuseks maailma jumaliku alge intuitiivse tunnetamise. Kogus «Kadunud kodu» domineerib arutlev element kujutava üle, rõhutades absoluudiga ühinemise ja sisemise kirgastumise teena enesesse süüvimist.

(Oskar Kruus, «Kirjarahva leksikon»)