Selle jutustuse peategelane on Vana-Villem, käänulise saatusega mees, kes on elanud üsna pikalt ning arvab seepärast, et tal on elu kohta üht-teist öelda nii noorele kui vanale.Tähelepanelikul lugejal tekib peagi oma arvamus Vana-Villemist, alates suure sõja aega langenud karjasepõlvest, koolipoisielust, muuseas ka sõjakoolis õpitud pingelistest aastatest, hilisematest tööotsingutest ja ametikohtadest. Pikemalt peatub Vana-Villem oma tõekspidamistel ning tegevusel toimetaja ja ajakirjanikuna. Üsna rohkesti kõneleb ta oma isiklikust elust, mis ei kuulu lihtsate hulka: on seiklusi ja valusaid kaotusi.