Ninatark seisis ühe jala peal ja mõtles, aga midagi ei tulnud pähe. “Nihuta ennast veidi - kas sa ei näe, et oled mul tee peal ees!” aga kivi, silmitu ja kõrvutu, tuim, nagu öö, kes kunagi enne ei lähe, kui ise tahab, nuru teda kuipalju tahes, istus edasi, ajas oma jonni... Tore lasteraamat sobib lugemiseks väikestele ja suurematele.