See on raamat meie kõige lähemast minevikust saksa okupatsiooni aegsest taluelust. Tegevus sünnib keskmiselt jõukas talus Koosnal. Siin elatakse ainult talule ja tööle. Inimene maksab siin niipalju, kuipalju ta talu heaks suudab töötada. Haigeid ja nõrku siin ei sallita. Ja kui Jüri Pügala naine leeni jutustuse alguses sureb, siis teeb see tema mehele ja selle emale tuska ainult niipalju, et ta valis suremiseks äärmiselt ebasobiva aja siis, kui ukse ees on viljade koristamise ja peksu aeg. Muidugi kerkib otsekohe tulipalavalt esile uue naise või nende keeles uue tööinimese otsimise probleem, mis moodustabki jutustuse peamise sisu.