Norra kirjanikul Björnstjerne Björnsonil (1832-1910) on Henrik Ibseni kõrval tähtis koht nii Norras kui ka väljaspool, kuuludes tähtsamate maailmakirjanduse meistrite hulka realistlik-naturalistliku ajajärgu ühe juhtivama kujuna.

Autor pühendab palju tähelepanu positiivse, loodusteadustega leppinud usuelu küsimustele, positivistlikule kasvatusele, abielureformidele, naisliikumisele ja üldse ühiskonnaelu tervendamisele. Neid sihte taotleb kujukalt ka romaan «Jumala teedel» (1889), kus autor praktilisi päevaprobleeme käsitleb sellise hooga, et probleemid kujunevad elavaiks inimesiks.