Loomingu Raamatukogu.

-

Paul Sayeri romaanis "Jumala laps" saab tavalisest teismelisest tüdrukust tema ebatavalise sünni tõttu perekonna silmis äravalitu, Jumala laps. Vaatamata sellele, et Sayer tõdeb: "Ime läbi sündinud laps, säästetud Jumala tuju tõttu, kellesse ei usu õieti keegi meist peale mu isa, kes väidab, et usk on tema eriomane veidrus.

-

"Kui vanaisa silmad oleksid Maisie't 19 aastat hiljem näinud ning ta oleks osa saanud selle tüdruku kurvast saatusest, oleks ta arvatavasti isegi Jumalasse uskumise veidruse pärast maha jätnud – Jumal peab ikka oma lastele halb isa olema, kui määrab neile selliseid kannatusi. Kui Kristus suri teiste käe läbi, taludes enne mõnitusi ja peksu, siis ilusale Maisie'le oli määratud saada kõigepealt vägistamise ohvriks ning seejärel mõrtsukaks. Suurt jumalikku õnne aga nende kannatuste järel ei saabu, pigem tüdruk kohaneb olukorraga ja seda tänu inimlikku päritolu abistajatele.

-

Maisie’ jaoks on jumala asemik Maa peal tema vanaema, kelle hukkamõistmisest või heakskiitmisest sõltub terve perekonna eksisteerimine. Nagu riigijuhtide otsustest sõltub tihtipeale miljonite elu või kohtunike otsustest see, kes on kurjategija, kes mitte. Ja Jumalat pole kusagil ...

-

Nagu polnud teda ka siis, kui rahvas nõudis Kristuse ristilöömist ja Pilaatus tegi, mida rahvas nõudis, lastes vabaks hoopis mõrtsukas Barabase. Ühtlasi laseb Jumal juutidel rikkuda iseenda kehtestatud seadust Vanast Testamendist: "Kes teist inimest lööb, nõnda et see sureb, seda tuleb karistada surmaga." (2 Mo 21:12) Juudi kogukond pidas Jeesust ja tema sõna ohtlikumaks tavalisest mõrvarist. Segadus kuritöö ja sellele järgneva karistuse määramises, kuritöö määratluses üldse, kestab aga tänini. Paul Sayer elab ja jälgib maailma XX sajandi lõpul, võttes tema veidrusi vägagi rahulikult, ilma igasuguste apokalüptiliste nägemusteta nagu psühhiaater oma parandamatult haiget patsienti.