Tartu on ülikooli linn. Ülikool on tema mõte ja süda, mis avab end AteenasEmajõel. All-linnas, kus alma mater’i kuus dooria sammast tähistavad üheltpoolt Kreeka taassünni idee võitu, teisalt aga ka Eesti rahvuslikukultuuri üht algust. Teine algus on ülal Toomemäel, kus ülikooliprofessorite poolt loodud ansambel kätkeb endas teadus- ja haridustemplitpargis: iidse toomkiriku varemetesse ehitatud raamatukogu, anatoomilistteatrit, tähetorni, kliinikut ja sildu. Klassika kõrval on Tartul veelteinegi hing, mis hõõgub tema punastes telliskiviseintes, tehes ratiokõrval panuse ajastu teisele olulisele märksõnale – tunnetele. Käesolevkogumik Linnaehitajana Tartus on kolmas Johann Wilhelm Krausekataloogide sarjas (esimene Kunstnikust arhitektiks ja teineArhitektina Liivimaal), mis üritab leida võtit ühe hariduse templi javalguse linna sügavamaks mõistmiseks.