Nelikümmend pühendusluuletust jazzi suurkujudele. Autori soovitusest luuletuste juurde: Vastavalt žanri vabadustele sisaldavad mõned pühendusluuletused otseseid viiteid muusikale või muusiku eluloole, teised aga ei puuduta neid üldse. Kõik muusikud pole ka rangelt võttes jazzmuusikud, vaid üksnes seostuvad jazziga mõnd arenguliini pidi. Valik on täiesti isiklik ega taotle esindavust. Ainus, mis srja ühemõtteliselt jazzmuusikaga seos, on improviseerimise vabadus: ükski tekst pole olnud ette planeeritud, luuletus võib korduvalt muuta suunda ja alustada uut figuuriderida. Nõnda on minu sari väike reisipäevik, musta suurlinnamuusika avastamise kaart. Ta tahab olla ise jazzi sees, viibida selle tekkimishetke juures: nii on ta anakronistlik ajalooline fantaasia. Aja ja koha ühtsusest pole hoolitud, kuid lavastus on ta siiski.