Jalutaja teejuhi sarja kolmas raamat on pühendunud Lääne-Virumaa keskusele Rakverele, mida iseloomustab suurtööstusest pääsemine, kuid kas just selle pärast või mõnel muul põhjusel on paljud ajaloolised hooned praegu kasutuseta – linlased on need osaliselt unustanud. Raamat aitab neid jälle meelde tuletada. Tööstusest pääsenuna on läbi aegade praeguseni välja olnud Rakvere tuntud kultuurikeskus. Ilmselt ühe väikseima linnana Euroopas omab Rakvere professionaalset teatrit ja muuseumid ning käsitöö on hinnas siiani.

Karjakasvatajad asustasid linna juba I aastatuhande esimesel poolel. Ühe vanima Eesti linnana on ka Rakverel silmapaistev vanalinn, kuid mitte lausa keskajast, sest linna ei kaitsenud kõrged kivist müürid, nagu tallinnas või mõnes muus suuremas linnas. Sõjad tegid enamuse maatasa.

250 aastat vana linna aga näeb tänapäevalgi. Jalutuskäik algabki vanalinnast, jõudes mitme ringiga tänapäeva.

Lõuna-Rakvere metsadest leiab raamatus samuti infot, ei keskenduta vaid hoonetele. Kolm metsa võtavad lõunaosast 150 hektarit ja suursugune Rakvere tammik on üldse üks väheseid nii suurejoonelisi tammikuid, mis peale kliimajahenemist Eestis säilinud.

Kokku on raamatus kirjeldatud 174 objekti, mida tasub külastada kas jalutades või muul rahulikul viisil.

Raamatu autor on ajaloolane ja põline rakverelane Odette Kirss, kes töötab aastast 1959 Rakvere muuseumis teadurina. Toimetaja ja kaasautor on Karin Paulus.