Selle mitmekihilise seiklusromaani keskmes on Austria-Ungari põhjapooluse ekspeditsiooni „Weyprecht-Payeri ekspeditsiooni” saatus, mis asub 1972. aasta arktilisel suvel teele uurimata mere poole siberi Novaja Semlja saarestikust kirde suunas. Ekspeditsioonilaeva ümbritseb peagi paakjää, ja seda alatiseks. Pärast rohkem kui aasta kestnud triivimist läbi jää ja pimeduse kõigi õuduste avastab skorbuudist vaevatud meeskond maailma servas liustike alla mattunud saarestiku ja ristib selle kauge valitseja auks „Franz Josephi maaks”. Nii kaotati maailma kaardilt üks viimastest mustadest laikudest. Paralleelselt ajaloolise ekspeditsiooni draamaga jutustab Ransmayr noore, Viinis elava Mazzini nimelise itaallase loo, kellest saab rohkem kui sada aastat hiljem kirglik kõigi „Weyprecht-Payeri ekspeditsioonist” jäänud tunnistuste ja dokumentide koguja ning kes asub lõpuks teele Põhja-Jäämerele, et korrata norra uurimislaeva pardal reisijana „Franz Josephi maa” avastamist. Kuid polaarse avastusloo uurimise käigus sukeldub Mazzini aina sügavamale arktilisse tänapäeva ja kaob lõpuks, kelguga rändajana mägisel liustikega maastikul.