Kalmõki rahvusest kirjaniku venekeelne jutustus kõneleb sõjajärgsete aastate raskest elust Siberi tööstuslinnas, kirjeldab viletsust ja alandusi, mida pidid läbi tegema tolleaegsed lapsed, kes vaistlikult, omamata õigupoolest vähematki ettekujutust normaalselt kulgevast elust, avastavad enestele valitsevas barbaarsuses inimliku ja õiglase maailmakorra lätted.