Eesti tunnustatud autori (s. 1962) teine luulekogu esitab omamoodi poeetilise aruande aastaringist ühel saarel. Endasse ja ümbritsevasse süüvimist täiendavad mõned meeleoludega kokkulangevad luuletõlked (A. Frenaud, S. T. Coleridge).

Milleks röhib emis? Ta ei külva ju vaimu,

see emis, sest ta röhib.

Milleks ammub lehm? Ta ei kaunista maad,

see tobu, sest et ta ilastab seda.

Milleks määgib kits? On see siis tõesti mõni

viis Jumalat paluda?

Milleks ta sünnitab, see lammas, kui ükski tall,

mitte iial, meid ei lunasta?

Milleks need hobused jooksevad, lakk lehvimas...

Mis on neil asja?

Ühtviisi tiirlev hingus, mida õhku puurivad kilgid,

kas laskub ta, kas tõuseb ülesse?