Aharon Appelfeld sündis 1932 Tšernovtšõs, tollases Rumeenias. Kaheksa-aastaselt saadeti ta Ukrainasse natslikku koonduslaagrisse. Tal õnnestus põgeneda ning kolm aastat varjas ta end metsades. 1944.aastal sattus ta köögitööliseks Punaarmeesse, käis läbi terve Euroopa ning jõudis Itaalia kaudu 1946.aastal Palestiinasse. Ta lõpetas Heebrea Ülikooli Jeruusalemmas ning töötas seejärel kirjandusloo õppejõuna Be'er Ševa Ülikoolis.

-

Appelfeld astus iisraeli kirjandusse luulega 1959. aastal. Ta on avaldanud terve hulga romaane, jutustusi ja esseid ning tema looming on pälvinud mitmeid kodumaiseid ja välismaiseid auhindu. Tema raamatuid on tõlgitud enamikku Euroopa keeltesse, samuti jaapani keelde. Romaan "Imede aeg" (Tor ha-plot, 1978) on olemas hispaania (1980), inglise (1981; 1982; 1983; 1987; 1990), norra (1983), saksa (1984), vene (1984), prantsuse (1985) ja rootsi keeles (1986).

-

Romaanis "Imede aeg" kujutab Aharon Appelfeld moraalse ja vaimse õhkkonna järk-järgulist riknemist ennesõjaaegses Euroopas. Jutustus on esitatud noore koolipoisi silmade läbi, kes pärineb juudi intelligendi perest. Rabav on jutustaja kirjanikust isa lihtsameelsus, kes kuni valusa lõpuni on veendunud, et tegevus kultuurilises valdkonnas võib vabastada inimliku kurjuse küüsi sattumisest, et see on teene iseenesest. Selles romaanis joonistab autor ilmeka pildi tüüpilisest sõjaeelse Kesk-Euroopa juudi haritlase perekonnast, kus esiisade juutlusest polnud enam peaaegu midagi säilinud. Juba mitu sugupõlve oli olnud juhtlauseks saada sakslasteks/prantslaseks/venelaseks (äärmisel juhul ehk vaid hoiduda ristiusku astumisest ning olla nn. "Moosese usku sakslane").

-

Lakoonilise stiiliga ning omapärase keelekasutusega oskab Aharon Appelfeld luua peeni, suure tundelaenguga teoseid, mida on iseloomustatud kui lohutamatu nukruse ja subliimse ilu stsenaariume. Tema teosest õhkab sügise kargust, kuid sügis pole ju mitte üksnes surma aastaaeg; sügisel pannakse alus ka sellele elule, mis saab nähtavaks alles kevadel. Käesoleva romaani puhul mõjub eriti kirgastavalt noorukist jutustaja puhas ja süütu pilk. Küllap on sellel raamatul meiegi lugejale näidata, kui kergesti võib hävida inimese hüveolu ja turvalisus ning kui valvsad peame olema oma sõnade ja tegude suhtes. Aga see peaks aitama meil ka lahti saada petlikust illusioonist, et me peaksime olema midagi muud kui need, kes me oma elukoha, esivanemate ja ajaloo tõttu oleme.