Luulekogu.otsisin laia lageda välja peal tagaoma ilusat valget ratsutoma silmarõõmu ja rännukaaslastmõtt elugejat ja sõprakelle seljas olin kapanud üle igilumiste mägede vedanud näpuga valgeid jooni lasuurtaevasse lisanud linnuteele salamahti mõne tähesädeme kuhu oli ta ometi kadunud oh kuidas ma teda igatsesin oh kuidas ma teda otsisin kui äkki märkasin et rahvamass mind imestunult vahib mu ratsu…? oskasin vaid kogelda mis ratsu? küsis kõige igavama näoga mees vastu sul pole kunagi mingit ratsut olnud mine kaeva oma kraavi edasi siis jõuad õhtuks perele peotäie riisi osta