ILUS VALGE RATSU

otsisin laia lageda välja peal taga

oma ilusat valgetratsut

oma silmarõõmu ja rännukaaslast

mõttelugejat ja sõpra

kelle seljas olin kapanud üle igilumiste mägede

vedanud näpuga valgeid jooni lasuurtaevasse

lisanud linnuteele salamahti mõne tähesädeme

kuhu oli ta ometi kadunud

oh kuidas ma teda igatsesin

oh kuidas ma teda otsisin

kui äkki märkasin et rahvamass mind imestunult vahib

mu ratsu…? oskasin vaid kogelda

mis ratsu? küsis kõige igavama näoga mees vastu

sul pole kunagi mingit ratsut olnud

mine kaeva oma kraavi edasi

siis jõuad õhtuks perele

peotäie riisi osta