Fjodor Aleksandrovitš Abramov (29. veebruar 1920 Verkola, Pinega maakond, Arhangelski kubermang – 14. mai 1983 Leningrad) oli vene kirjanik, külaproosa üks tähtsamaid esindajaid.

Alates 1949. aastast avaldas ta kirjandusteoseid ja kirjanduskriitilisi artikleid nõukogude kirjanduse kohta. Alates 1962. aastast tegutses ta vabakutselise kirjanikuna.

Talle jäi keskseks nõudeks "avameelsus", mis tekitas pingeid tsensuuriga. Kirjanduse ühiskondliku angažeerituse kompromissitu nõudmise tõttu on teda sageli võrreldud ülempreester Avvakumiga.