Lilli Prometi viimaseks jäänud romaan “Iisabel” jätkab teemat, millest on juba Mari Saat kirjutanud loo “Mida teha emaga?” ja Raimond Kaugver “Vana mees tahab koju”. Romaanis on kaks plaani — Iisabeli mina-elu ja elu kulg hooldekodus, kus Iisabel käib kord nädalas ema vaatamas. Et lood hooldekodus pole head, siis piinab Iisabeli lakkamatu süütunne ema pärast. Selle kurva loo sisse on autor põiminud Iisabeli tundelise armastusloo kahe mehega. Selles loos otsib Promet kompromissi süü, kohusetunde ja andestuse vahel. Otsad jäävad küll lahti, aga Iisa­beli viimased sõnad julgustavad meid, et paremad päevad on veel ees. “Tundsin end enneolematult rikkana: nad kõik armastasid mind!”