Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.

Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.

Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab roti aastaga ja aasta algab kuu loomisega.

Hiina kuukalendri täielik ring kestab 60 aastat, mis on jagatud viieks 12-aastaseks osaks. See tähendab seda, et iga märk kaheteistkümnest pääseb korra mõjule igaühega viiest peaelemendist.

Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma

Sellest raamatust saad teada enda märgi ja elemendi, mille môjualas sündimine môjutab sind ja seda kuidas ennast ümbritsevat tajud. Samuti saad teada, kuidas käituvad erinevad märgid teiste märkide valitsusaastatel, millised on märkide läbisaamised ja sôprussuhted ja ida + lääne horoskoobi koosmôjud.