Nad võisid olla kedagi tapma minemas.

Nii oleksid võinud arvata politseinikud, kui oleksid peatanud pimedal teel kihutava auto. Ja autost oleksid pidanud väljuma mees ja tüdruk ning seletama, miks neil on kaasas relv. Selgituse võinuks anda mees, sest tüdruk poleks osanud seda teha. Tihenevad udus, vaadates õhukesi vihmaniresid valgumas alla mööda tuuleklaasi, mõtles tüdruk, et vihmamantlis nende seljas sarnanevad moondamisvahenditega, gangsterirõivastega, ja paljastatud teraga nuga ootab hetke, mil lüüa.

"Miks sul see kaasas on?" küsis tüdruk, avades esimest korda suu, kui nad eemaldusid Kingsmarkhamist ja selle tänavalaternad haihtusid uduvihma. "Sul võib tulla pahandusi." Ta toon oli närviline, kuid seda ei põhjustanud nuga.

Mees vajutas nupule, mis pani tööle kojamehed. "Oletagem, et vanapiiga võib imelikuks muutuda," sõnas ta. "Oletagem, et ta muutis meelt. Võib-olla pean ma teda õpetama Jumalat kartma." Ja mees tõmbas sõrmeküünega üle noatera.

"Mulle see eriti ei meeldi," lausus tüdruk ja taas ei mõelnud ta ainult noale.