1717. aasta, Rootsi Lapimaa. Koos oma abikaasa Paavo ning tütarde Frederika ja Doroteaga jõuab Maija Soomest pärale oma uude koju. Ta loodab end mineviku taagast lahti raputada ja kaunil, kuid karmil maal uut elu alustada. Nende kohal kõrgub ähvardavalt Blackåseni mägi, mille kurjakuulutav kohalolu tumestab orgu ja sünge ajalugu kummitab selle varjus elavaid asunikke. Kitsi karjatades leiab Frederika naabri moonutatud surnukeha. Erikssoni surm aetakse huntide süüks, aga Maija on veendunud, et haavad on põhjustanud inimene. Hoolimata naabrite kummalisest huvipuudusest ja Erikssoni lese saatusest, otsustab Maija surmajuhtumit edasi uurida. Suvest saab sügis ja sügisest hunditalv – kõige karmim talv, mida keegi mäletab. Maija alustab ohtlikku ettevõtmist, et paljastada Blackåsenil aset leidnud traagilised sündmused, mille nii naabrid kui ka kirik on otsustanud maha vaikida. Külmas, näljas ja igikestvas pimeduses jõuab Maija vähehaaval teadmiseni, mis on Blackåseni varjus elamise ja seal ellujäämise tõeline hind, ja kohutava tõeni nende kohta, kes on pidanud seda maksma.