Eesti ühe parima novellikirjaniku Peet Vallaku (1893-1959) ainus romaan, ja seegi oli nõukogude ajal kindlalt erifondidesse suletud. Romaani keskmes on inimene, kes tuleb teadmatusest ja kaob teadmatusse: muhulane Mattias Viilart, hulgus, vallak.

Maailmasõja ja Vabadussõja aastail oma käed süütu verega määrinud, otsib ta redutamispaika, satub üksildasse metsatallu ja seal maaharijaks hakates ning noore peretütrega abielludes otsib ta lunastust oma toonastele hirmutegudele, seda ometi leidmata.

-

Romaanile on järelsõna kirjutanud Enn Lillemets.