"Et Haapsalu vanal surnuaial kummitab, seda teadsid kõik. Iseasi, kuivõrd seda keegi uskus. Aga isegi linna kõige haritumad ja intelligentsemad pead ei hakanud kunagi neid kuulujutte ümber lükkama. Andsid küll üleoleva muige või pelga õlakehitusega mõista, et mis te nüüd, kahekümnenda sajandi lõpul, aga sõnasid siis alati juurde midagi kahemõttelist - jah, nemad ise on kõrvalseisjad, külmad vaatlejad, aga kui rahvas niimoodi räägib, siis midagi peab seal ikka peidus olema. Niisugust tumma üleolevat vastasseisu kohtaksite näiteks ka Tallinnas, kui läheksite seletama, et Ülemiste vanakest pole kunagi olemas olnud, või Otepääl, püüdes seletada, et energiasammas on lihtsalt bluff... Aga keda või mida Haapsalu kabeliaias nähtud oli või mis liiki kummitusega üldse tegemist, seda teadsid tegelikult vähesed. ..."