August Mälk (1900–1987) on kirjanik, kelle nimi seisab samaväärsena Tammsaare, Ristikivi, Gailiti ja mõne teise-kolmanda sarnase kuulsuse kõrval. Endast kõneles Mälk vähe, üksikuid pudemeid poetas ta ainult usutlejaile ajalehetoimetustest. “Arvustajale huvitavaim asjake on mõnigi kord autori isik,“ on ta öelnud ning pigem eelistanud rääkida oma loomemeetodist ja raamatutest. Alles elu viimases järgus kirjutas ja avaldas August Mälk kaks mälestusteraamatut, ning isegi siis mitte kõiki „saladusi“ välja lobisevalt. Esmalt 1972. aastal ilmunud „Hommikust keskpäevani“ sisaldab kaluriküla poisi lustakad juhtumusi kodutalus ja kaugemalgi, Eesti Vabariigi sündi Vene ja Saksa võimude ärevas vaheldumises, sõjaväeteenistust noore vabariigi armees ning sirgumist õpetajaks Sõrvemaal ja koolijuhiks Lüganusel. See on kirjaniku eluteekond päikesetõusust lõunatundideni. Mälgu mälestuste teine köide “Peale päevapööret” (1976) on samuti kirjastuse tööplaani võetud.