Hercule Poirot on ostnud maamaja. Ühel nädalavahetusel kutsuvad ta naabrid, ehtinglaslikud Angkatellid pentsiku belglase endale külla.

Kui Poirot kohale jõuab on basseini servale kogunenud kummaline seltskond. Üks nägus noor mees lamab maalilises poosis basseini serval. Lamaja ees seisab revolver käes keskealine naine. vette tilgub midagi veretaolist, mis tõenäoliselt on värv. Ümberringi seisab veel trobikond ehmunud inimesi. Ilmselt on tegu lavastusega detektiiv Hercule Poirot auks? Ainult, et Poirot ise peab etendust odavaks, sest surm pole naljaasi.

Ja äkki toimub väike muudatus vaatenurgas ning käbe belglane taipab, et kui mees basseini serval veel surnud pole, siis on kindlasti suremas. Etendust pole – on toimunud tõeline mõrv. Esimesel hetkel näib ka kahtlusalusega kõik selge olevat, hetk hiljem see enam nii kindel ei ole.

Jälle peab terava taibuga toimekas detektiiv lahendama mõrvalugu, kus kõik on segane ja sassis. Loomulikult teavad asjaosalised üksteise kohta paljutki, kuid võõrastega nad oma teadmisi ei jaga...