Kirjandust on meie päevil hingehoolduse kohta külluses. On head ja küsitavat. Kahjuks on neis ainult harva juttu hingehooldaja enda isikust. Kuidas aidata teisi oma teoloogilise, psühholoogilise ja psühhoterapeutilise tarkusega, kui ta ise vajab abi? Kuidas olla teenimiseks avatud, kui hingehooldaja ise ei tule toime oma abielu- ja perekonnakoormaga, kui ta ise ohustab oma tervist, kui ta ise on masenduses? Järgnev püüab hädaolukorras abi pakkuda. Ei mingit kõikehaaravat pastoraalteoloogiat! Ainult mõningad tähelepanekud, loodetavasti vajalikud hingehooldaja töös.