luulekogu

Mõni päev ei looju kunagi

põlematud ei põle õhtu tulekurgus tuhaks

tuhk aedadesse väetiseks

kus kasvavad uued päevad

põlematud jäävad mu lähedusse mind

põletama mälestuse pikaldase leegiga

ja kurbus voolab minusse nagu jõgi

oma luhtade ja kullerkuppudega

jõgi mis läheb minust läbi

eiteakuhu